Igapäevaste tegevuste käigus me enamasti ei märka, kuidas asjad järk-järgult muutuvad, nii et otsustasin kirjutada postituse sel teemal, et mis meie majapidamises lõppeval aastal olulisemad muutused olid.

Oskused

Lambapügamine

Esimesel paaril lambapidamise aastal, kui meil oli ainult 5-6 lammast, pügasime neid kääridega. Iga lambaga läks paar tundi ära ja tegevus nõudis väga palju energiat. Seejärel ostsin elektrilise pügamismasina, mis muutis pügamise veidi kiiremaks, aga ikkagi läks ühe lambaga tund ära ja Marju pidi lammast paigal hoidma. Selle peale läksin 2019. aasta alguses 2-päevasele lambapügamiskursusele. Kuigi profiks olemisest on asi kaugel, saan ma nüüd lamba pügatud piisavalt kiiresti ja efektiivselt, et suudan iseseisvalt meie karja ära pügada, ilma et pärast surmväsinud oleksin.

Hapendamine

Üks külaline tõi meile sel aastal kaasa purgi kimchid ja see inspireeris meid end hapendamisega paremini kurssi viima. Enne kui märkasime, oli meil juba hapendamise teemal mitu raamatut ostetud ja erinevaid toiduaineid siin-seal hapnemas. Seni on kõige paremini välja kukkunud hapukurgid, hapendatud peedid ja juuretisega leib.

Siin pildil on valik eri hapnemise staadiumis hapukurke:

Ja siin kerkib leib:

Taastootev põllumajandus

Pärast raamatu Dirt to Soil lugemist otsustasime mõne seal kirjeldatud idee praktikas rakendada. Jaotasime oma karjamaad väiksemateks tükkideks ja saame nüüd lambaid senisest sagedamini nende vahel roteerida. Me ei lase lammastel rohtu nii madalaks süüa kui seni, mis peaks olema tervislikum nii lammastele kui rohule. Samuti külvasime karjamaadele rohumaasegu, milles on rohkem eri liike kui me seni oleme kasutanud (7). Siiski ei karjata me kaugelt sellise loomtihedusega nagu raamat soovitab – oma hobitalus pole meil piisavalt mastaapi, et kõiki seal kirjeldatud ideid järgi proovida.

Infrastruktuur

Linnumaja soojusisolatsioon

Meie linnumaja kaks välisseina olid eelmise omaniku ajast kaetud ainult tuuletõkkeplaatidega. Need on valmistatud kokkupressitud paberist ja pole mõeldud ilmastiku käes olema. Igasugused metsalinnud on sinna auke sisse toksinud ja mõni on ka soojustuseks oleva kivivilla sisse pesa teinud. Hiired omakorda on kivivilla sisse käike uuristanud, nii et see oli all otsas suhteliselt pulbriks muutunud. Kokkuvõttes olid seinad koledad ja isolatsiooni mõttes kasutud. Paari kolleegi abiga panime neile seintele uue penoplastist soojustuse ja katsime seinad väljast laudvoodriga. Loodetavasti ei meeldi penoplast hiirtele nii hästi nagu kivivill.

Päikesepaneelid linnumaja katusel

Linnumajal on nüüd ka 2kW jagu päikesepaneele. Peamiselt oli see mõeldud õppeprojektiks, aga tänu kasutatavale hübriidinverterile on linnumajal nüüd põhimõtteliselt katkematu toide. Inverteril on 3 sisendit: elektrivõrk, päikesepaneelid ja aku. Seni kuni vähemalt üks neist annab voolu, annab ka väljund voolu. Pardid on suhteliselt ebastabiilsed munejad ja kui lambivalgus suvalisel hetkel keset päeva katkeks, võiks nad vabalt hakata sulgima ja sellega kaasneks 4-kuune munemispaus. Nii et mõningane lisakaitse, et valgust ikka oleks, tundub kohane. See päikesepaneelide süsteem toidab ka tiigi aeratsioonipumpa, mis tarbib ööpäev ringi 100 W ja tänu sellele võib süsteem end isegi pikas perspektiivis ära tasuda. Üldiselt siiski selline süsteemi ülesehitus rahaliselt mõistlik pole.

Motoplokk

Meie majapidamine on suure traktori ostmise jaoks liiga väike, aga ainult käsitööriistade kasutamise jaoks jälle liiga suur. Kompromissina ostsime motoploki. Peamiselt kasutame seda koos järelhaagisega, kui on vaja suuremat koormat või raskemaid asju vedada, aga tal on ka haakeseadmed olemas (ader, mullafrees, muldaja, niiduk).

Suurem aiamaa

Otsustasime sel aastal oma aeda veidi laiendada ja harisime üles osa maast, millel on viimased 10 aastat laiunud põdrakanepiväli. Istutasime ühe rea puid-põõsaid: õunapuid, toompihlakaid ja söödavaid kuslapuid. See puude ja põõsaste rida eraldab lammaste karjamaad uuest aiamaast. Panime aiamaale kolmel eri meetodil kartuleid maha, et näha, milline meil kõige paremini toimib (permakultuuri stiilis meetodist klassikaliseni). Kasvatasime ka veidi kurke, kapsaid ja sibulaid.

Robot

Ehitasin oma siiani suurima roboti, mida üritasime kasutada kurkide kastmiseks ja lammaste karjatamiseks. Loe edasi siit.

Loomad

Kanad

Ühel päeval sõitsime Marjuga koju ja pöörasin tänavale, kustkaudu me seni pole sõitnud. Märkasime, et ühes parklas seisab kaubik ja et inimesed seisavad selle juures järjekorras. Kuna oleme mõlemad veidi elanud ka NSVL ajal, siis tekkis kohe tahtmine uurida, et mida pakutakse :-P Selgus, et müügil on kanad. Arvestades seda, kui palju juhuseid pidi kokku langema, et me sel päeval satuksime kanade müüjaga samal ajal samasse kohta, leidsime et tegu on universumi märguandega ja ostsime 12 kana. Nad elavad meil nüüd enam-vähem rõõmsalt koos partidega samas majas ja munevad ka talvisel ajal, mil pardid ei mune. Kuna pardid elavad põrandal ja kanad eelistavad kõrgemaid kohti, on ruumikasutus ka väga efektiivne! Kaks kana oleme paraku küll kaotanud kullile ja pidime ka ise ühe sellise kana ära tapma, kes muutus partide suhtes agressiivseks.

Valged amuurid

Meil on üsna suur tiik (u. 1000m2 suur ja 3m sügav). Oleme ikka vaeva näinud tema puhtana hoidmisega, et saaks tiigis ujuda. Muuhulgas oleme igal aastal pannud tiiki 10 valget amuuri ja nii viimased 5 aastat. Enne seda suve polnud me ühtki neist paraku tiigis elusalt näinud ja polnud kindlad, kas nad üldse elus on. Ei tea, kas me lihtsalt ei osanud neid varem näha või on nad muutunud julgemaks, aga sel suvel nägime neid palju kordi.

Vutid

Kolisime sel aastal oma vutid elumajast linnumajja. Selgub, et vutid haisevad tõepoolest ja tegemist pole linnalegendiga :-P
Vutid aga polnud oma eluga teab mis rahul ja ei munenud enam väga (seda juba ka enne kolimist). Vahel nad toksisid üksteist ja mõnel kippusid küüned ja nokad deformeeruma, sest vutipuuril on metallvõrgust põhi. Kanadega samas ruumis elamisest ei tulnud ka midagi välja, sest kanad sõid ära osa vuttide söögist ja situsid vutipuuri peale. Nii et me sõime lõpuks vutid ära ja praegu ei ole plaani uusi võtta.

Lambad

Alustasime aastat 6 tiine lambaga. 5 tükki neist poegisid elusad kaksikud ja viimane poegis surnud kaksikud. Marju kirjutas sel teemal põhjaliku postituse siin. Mõne vanema ute tapsime lihaks, kuna neil olid terviseprobleemid ja hetkel on meil karjas 12 lammast (9 utte ja 3 kastreeritud jäärtalle).