Meie lindude-loomade sekka lisandusid selle aasta jaanuaris Eesti tõugu munavutid, kelle panime tuppa puuri selleks sobivasse rahulikku kohta elama. Stabiilse valgusrežiimiga, automaatjooturitega. Kõik selleks, et vuttide elutingimused oleks võimalikult muutumatud ja et munemine oleks tasemel.

Vutid õppisid automaatjooturist joomise paari päevaga ära. Vee kättesaamiseks tuleb jooturi niplit natuke lükata.

Eesti tõugu munavutid peaksid kättesaadava kirjanduse andmetel munema igaüks päevas umbes ühe muna vähemalt oma esimese eluaasta jooksul. Me võtsime kümme aastavahetuse kandis sündinud emast vutti ja veebruari jooksul hakkasidki kõik munema. Terve kevade jooksul tekkis 9-10 muna päevas.

Kuum suvi ja vähenev munemine

Lõppenud suvi oli juba maikuust alates väga kuum. Kusagil juunis-juulis märkasime, et vutid on hakanud vähem munema, munad on väiksemad ja osal on kadunud muster. Siin on piltidel võrdluseks üks väiksemat sorti muna ja kõrval tavapärase suurusega muna. Allpool ühe ja sama linnu muna mustriga ja ilma. Mustri kadumine peaks vuttidel olema üks stressi tunnuseid.

Aga kas sa kunagi oma vutte kastnud oled?

Esimene mõte seoses kuumusega oli, et äkki automaatjooturist saadav vesi pole piisav. Kuidagi tekkis idee võtta pritspudel ja lasta sellest vuttide jooturite alustele vett. Selgus aga, et vutid naudivad väga, kui neid kastetakse, ja suplesid ka ise veejoa all. Umbes nii nagu näha allolevast videost, kastsin neid suvel mitu korda päevas.

Kuum suvi sai läbi, aga vutid ikka janus

Igapäevase kastmisega läks munevus paremaks, aga jäi siiski pigem 7-8 muna kanti päevas. Kui suur kuumus läbi sai, hakkasime vutte jälle vähem kastma, sest lõpuks peavad nad ikkagi iseseisvad olema.

Septembris muutus olukord aga selliseks, et saime vuttidelt ainult paar muna päevas. Kuna suvel olime veega seoses saanud kogemuse, siis uurisime lähemalt, et kuidas automaatjooturid töötavad ja ega nad umbe pole läinud.

Lahti võetuna on niplimehhanismi osad sellised:

Juppidele oli ladestunud veidi katlakivi, kuid selle eemaldamine probleemi ei lahendanud. Pigem tundub, et probleemiks on vedru väsimine, venimine vms – piisavalt väike, et silmaga ei märka. Kui asendasime niplimehhanismi uuega (paar jooturit oli õnneks kodus varuks), siis hakkas jootur jälle tööle, st nipli kergel lükkamisel tuleb vett ja vutid saavad vee kätte.

Üldiselt paistab, et heaks märgiks veevarustuse puudulikkusest on ka see, kui jooturite alused ära kuivavad – kui vutid pidevalt joovad, siis pritsib alusele piisvalt palju vett, et alus püsiks niiske.

Paari päevaga uuesti munema!

Pärast jooturite parandamist tõusis munevus kõigest paari päevaga 2-3 muna pealt kümneni! Selle postituse kirjutamise hetkel oleme lindudelt saanud 10 muna juba 4 päeva järjest, nii et võib väga rõõmustada. Munade keskmine mass on tõusnud suviselt 12.5 grammilt 14.5 grammile – Eesti vuti keskmise vahemiku alumisest äärest ülemisse äärde.

Erinevalt partidest, kes stressi korral hakkavad sulgima ja ei mune mitu kuud järjest, osutusid vutid väga hästi juhitavateks munejateks! Kiidan linde ja tõuaretajaid!

P.S. Ostsime oma linnud Raplamaalt Väljaotsa vutitalust. Ja Eesti vuti teemalisi materjale koondab veebileht http://www.evutt.ee/.