Jätkuks ühele varasemale postitusele uurisin lähemalt, et miks need hallid tükid ja veretäpid ikkagi munades aeg-ajalt esinevad ja kas midagi tuleks ette võtta, et selliseid mune ei munetaks. Kuna hetkel muneb meil ainult üks part, siis on paras hetk teha plaane ja püstitada hüpoteese.

Põhiline risk tükke ja verd sisaldavate munadega on see, et kui neid kogemata satub ostjate toidulauale, siis võime pardimunade populaarsusele kõvasti liiga teha. Pardimuna on toitev ja maitsev, aga kallis ja vähepopulaarne, seega endale ega teistele pardikasvatajale kahju teha ei tahaks – pigem tahaks, et pardimune oleks rohkem saada ja et nad leiaks uusi huvilisi.

Teine risk on riknemise ja plahvatuse oht inkubeerimisel.

Munade sisemiste defektide liike

Laias laastus olen kohanud nelja sorti sisemisi defekte, millest kaks näevad välja vere moodi ja kaks pigem lihakoe moodi. Esimesed kolm fotot on tehtud 2015. aasta septembris, viimane on juba tuttav ülalmainitud varasemast postitusest.

Väike verine täpp:

Väike veretäpp

Suur verine moodustis:

Suur verine moodustis

Väike lihakoe moodi tükk:

Väike lihatäpp

Suur lihakoe moodi tükk:

Suur lihatükk

Pardimunade kohta on infot suhteliselt vähe, seega varem või hiljem satud lugema kanamunade teemal. Munade elutsükkel on minu arusaamist mööda partidel ja kanadel üsna sarnane, seega pole hullu.

Tuleb välja, et veri on – üllatust, üllatust – veri ning lihakoe moodi tükid ongi peamiselt ihuline kude. Näiteks neil lehtedel antakse selgitakse asja kenasti:

Mõned mu jaoks usutavad põhjused on: erinevad segavad faktorid (röövlinnud), kogemata toimunud muutused valgusrežiimis (vahel käib elekter ära ja vahel läheb mõni elektroonikavidin pardimajas läbi) ning lindude vananemine. Meie esimesed pardid saavad kuu aja pärast kolme aastaseks.

Toidust ei tohiks defektid tingitud olla, kuigi mine tea. Meie pardid saavad umbes 2/3 ulatuses munakanade täissööta ja 1/3 ulatuses nisu; suvel muidugi hangivad väljast kõikvõimalikku loomset ja taimset kraami lisaks.

Üks asi, mida aga eriti veretäppide põhjusena kahtlustaks, on väga suur isaste partide hulk sel suvel ja sügisel. Liiga palju füüsilist survet äkki?

Plaanid järgmiseks munemishooajaks

  • Statistika mõttes oleks mõistlik tükke sisaldavate munade koored üles pildistada. Võib-olla munevad ainult paar lindu vahel tükkidega mune – aga võib-olla teevad seda paljud ja väga harva?
  • Kindlasti tuleb jätkata kõiki müüdavate munade läbivalgustamist. Lisaks tuleks läbi valgustada ka kõik need munad, mida ise tarbime, sest nii saab teha järeldusi selle kohta, et kas ma läbivalgustamisel ikka enamikku tükkidest märkan. Kõiki kindlasti mitte…
  • Katsun veenda oma püsikliente mulle teada andma, kui nad peaksid munast midagi leidma. Seni on leide raporteerinud ainult mu ema.
  • Plaanis on karja noorendada. Kui lõppeval aastal kasvatasime tarbetult palju isaseid parte üles (nüüdseks on nad kas müüdud või söödud), siis algaval aastal on plaanis vähemalt osa isaseid päeva vanuselt tuvastada; inkubeerida aga rohkem pesakondi ja katsuda saada juurde näiteks 10 noort emast jooksukat.