Täiendasime 2021. aasta kevadel oma linnukarja 30 noore munakana võrra. Seni olime mune peamiselt tuttavatele müünud, kuid nüüd hakkas iga päev juba piisavalt palju mune peale tulema, et vahel oli vaja ka mingit lisa müügikanalit. Kõige mugavam variant tundus teha iseteeninduslik müük.

Osades riikides on iseteeninduslikud talukauba müügikohad üsna levinud (mõiste farm stand), Eestis, eriti Põhja-Eestis aga eriti mitte. Eks seal ole osalt ilmselt küsimus meie ajaloolises ja kultuurilises taustas aga teisalt ka meie kliima on suure osa aastast lihtsalt kas liiga külm või palav. Igatahes üks otsene eeskuju toimivast iseteenindusest Eestis oli meile Parila munaautomaadi näol olemas, mida nägime ETV Maahommikus.

Esimene versioon: lihtsaim võimalik

Meie munakioski esimene variant oli minimaalseim, mis kiireks idee valideerimiseks pähe tuli:

Võtsin kasutusele väikese minikasvuhoone, mida meil paar tükki taimede ettekasvatamiseks ostetud oli. Et see tuulega ära ei lendaks, panime tema alumisele riiulile paar fibo plokki. Raha jaoks leidsin köögist soolatopsi, mille sidusin traadiga kioski sisse. Selle kõrvale lisasin info munade päritolu kohta ja meie kontaktandmed. Maantee äärde puu külge riputasin sildi “MUNAD”.

Meie suureks rõõmuks osteti esimene karp mune juba kioski lahtioleku teisel päeval, 19. mail, ja paari päevaga oli esialgne varu müüdud. Edasi läksid värsked munad juba suhteliselt jooksvalt, munemise päeval või paari päeva jooksul. Müügipausid tekkisid jaanipäevaeelse kuumalaine ajal ja juuli keskel puhkuste ajal. Sealjuures ei andnud me munakioski avamisest mitte kusagil teada – ei siin blogis ega Facebookis ega ühelgi kuulutustestendil.

Teine versioon: ilmastikukindel ja mahukam

Suve teises pooles ehitasime läheneva talve ootuses uue kioski, mis on mõeldud sobima Eesti vihmasesse-tuulisesse kliimasse, ja kuhu mahub lisaks munadele ka muud kraami.

Tšillipiprad ei lähe, hapukurgid aga küll

Panime suve jooksul munade kõrvale müüki ka väikses koguses erinevaid köögivilju oma kasvuhoonest. Peamiselt, et näha mida annab sellisel meetodil müüa. Tšillipiprad tundusid hea mõte, kasvõi näiteks omleti sisse. Aga suve jooksul ei ostnud munakliendid meilt ainsatki tšillikauna! Eks seda on teised ka öelnud, et eestlased teravatest maitsetest väga lugu ei pea. Küll aga läksid müügiks mõned pikad värsked kurgid, aga nagu ka mõni klient ütles, siis kurgid ja tomatid on siinkandis paljudel suvel endalgi olemas.

Üle ootuste edukaks on osutunud eksperiment hapukurkide müümisega (ootused olid muidugi madalad :-)). See aasta oli eestis üsna rekord kurgisaak ja et nendega midagi peale hakata hapendasime neid kõikvõimaliku kraamiga (küüslauguvõrsed, tšillipiprad ja klassikaline kraam nagu mustsõstralehed, mädarõigas, kirsilehed). Kuna naturaalselt hapendatud kurk on osale nooremast põlvkonnast tundmatu nähtus ja mitmed kellele nende müügi plaani mainisime ennustasid neile null edu, siis praeguseks müüdud 10 purki tundub suurepärane tulemus.

Sel aastal on plaan veel katsetada hapendatud jalapeno viilude müüki – jahedamal aastaajal võiks need olla mõnusaks salatiks ja ei ole kohalikule maitsemeelele ehk ka üleliia teravad.

Suur rõõm inimeste aususe üle

Alates esimeste munade müügist ja jätkuvalt teeb suurt rõõmu see, et inimesed on olnud julged ja ausad – tulnud harjumatul viisil mune ostma, jätnud raha, ja tulnud taas. Suur aitäh kõigile klientidele!