No olgu, lammas tegelikult pole küll päris kits, aga arvasime, et oleme aastatega aru saanud, mida lambad hävitada suudavad ja mida mitte. Selgus, et päris nii siiski ei olnud. Põõsad ja kuni käsivarrejämedused puud on kiirelt toiduks läinud alati, kuid jämedamate puude vastu polnud varem huvi täheldanud.

Meie talvine lammaste karjamaa on ümbritsetud seestpoolt kuusehekiga. Tegu on kuskil 20a vanade kuuskedega, mis keskmiselt 8m kõrged ja üpris jämedad. Lambad võtsid kuidagi üleöö pähe, et need kuused saab ja tuleb ära koorida.

Tulemus umbes 2 päevaga selline:

Enne kui midagi adekvaatset ette suutsime võtta, kahjustati 8 puud, millest 3 on sama hästi kui surnud, kuna neil suudeti ring peale närida. Ülejäänute osas saab paari aastaga selgust.

See valge kaitsevõrk, mis tagumistele ümber sai, ei ole kuigi jätkusuutlik kaitsevahend. Esiteks on see suhteliselt kallis ja teiseks sügavad lambad selle mõne kuuga katki, aga parema puudumisel lühiajaliseks kaitseks parem ikka kui mitte midagi.

Kuna meil kaitsevõrku polnud piisavalt käepärast, proovisime üht kuuske eksperimendi mõttes kaitsta ainult puude haavapeitsiga. See on põhimõtteliselt erinevatest looduslikest vaikudest tehtud väga kleepuv mass. Lootus, et see ehk lõhna või maitsega lambaid peletab, osutus asjatuks. Kogu vaha lakuti maha. Siin pildil on mõned üksikud triibud veel näha, enne oli kogu kooritud pind kaetud:

Toimivaks lahenduseks osutus puu ülevõõpamine Plantskydd’iga, mis tegelikult on lihtsalt verejahu. Lammastele rohusööjatena paistab, et vere lõhn väga ei meeldi. Nädala jooksul võõpamisest pole neid puid enam puututud.

Verejahuga pintseldatud puud näevad välja sellised:

PS. Lammastel on pidevalt ees lakukivi, mineraalidega lakukauss, igapäevaselt saavad talvel täiendsööta ja ka heina on küllaga. Seega mingit ilmset põhjust, miks nad puude kallale minema oleks pidanud, ei leia. Ju tahavad hambad teritamist.