NB! See postitus sisaldab fotosid koorumata pardiloodetest! Keda sellised fotod häirida võivad, need palun ärgu seda postitust lugegu!

Minu sellekevadine esimene pardimunade inkubeerimine läks kapitaalselt aia taha. Arutlen selles postituses, et miks, ja illustreerin seda masendavat kogemust mõne fotoga.

Minu tüüpilised inkubeerimistingimused

Kasutan jooksupartide inkubeerimiseks teist aastat Brinsea täisautomaatset inkubaatorit Octagon 20 Advance EX. Automaatselt reguleeritakse nii temperatuuri kui õhuniiskust ja inkubaator pöörab munaresti samuti automaatselt. Alates inkubaatori saamisest (ja üldse inkubeerimise alustamisest) olen selle aparaadiga igati rahul olnud, ta pakub inkubeerimisel väga hästi juhitavat ja ühtlast keskkonda. Sobivalt öeldakse Brinsea saidil: Niiskus on munade inkubeerimise edukuse (või selle puudumise) juures väga oluline faktor ning Octagon 20 EX annab kasutajale täpse kontrolli niiskuse üle. Paraku sellest, ei piisa, kui munakoored on liiga paksud ja selles aspektis ma alt läksingi.

Üks tingimus, milles ma ei ole kahel hooajal teinud mingeid muudatusi, on munade varumine ja säilitamine enne inkubeerimist. Inkubeerimiseks mõeldud munad desinfitseerin kohe pärast kogumist ning hoian neid keldris u. 12-14 kraadi juures, õhuniiskus 50-60%. Kui munade kogumiseks läheb üle paari päeva, pööran neid kord päevas.

Inkubeerimise õnnestumise “etaloniks” pean oma kõige esimest inkubeerimist eelmisel aastal, mil kõik 10 viljakat ja normaalselt arenema hakanud muna jõudsid eduka koorumiseni. Koorus 4 emast ja 6 isast jooksuparti. Sealjuures vähenes munade mass kirjanduses soovitatud määral ja õhukottide kasvamine oli ka läbivalgustades näha.

Mis siis seekord viltu läks?

Mulle kui algajale pardikasvatajale oli jäänud väga olulisena kõlama nõue, et munapardi munakoore piisava tugevuse tagamiseks tuleb hoolitseda selle eest, et part saaks ohtralt kaltsiumi. Eesmärgiks on, et muna ei puruneks pardi munemiskulglas. Ühtlasi kippusid tuttavad oma lapsepõlvekogemuste jms pealt nõu andma, et ikka munakoori tuleks lindudele purustatud kujul sisse sööta, sest alati on seda tehtud. Sel kevadel andsin partidele munakoori rohkem kui seni, vähendamata sealjuures täissööda kogust.

Paraku nagu selgub, on väga kõvadel ja paksudel munakoortel omad miinused:

• muna õhukott ei arene inkubeerimisel piisavalt
• lind kasvab munas liiga suureks
• kõvast koorest on raske läbi murda
• muna ei sobi kokkuvõttes inkubeerimiseks.

See aspekt jäi mul kirjandust lugedes kuidagi tahaplaanile, suurem mure oli ikkagi see, et liiga õhukese koorega muna pardi sisse kinni ei jääks ega pardile probleeme põhjustaks.

Inkubeerimise vältel vähenes munade mass ja suurenes õhukott ainult u. 30% standardsest soovitatud mahust, kuigi vähendasin inkubaatoris õhuniiskust algselt 55%-lt lõpuks isegi 45%-ni.

Lahkasin koorumata munad ära, et teada saada, mis neis sees on.

Siin fotol on näha üks muna, milles tibu isegi mitte õhukotti katki ei teinud.

Osa tibusid sai õhukoti katki, aga ei suutnud kooruda.

Tulemus oli emotsionaalselt raske, sest tekkis põhjus vabastada piinadest paaripäevaseid deformeerunud parditibusid ning matta maha mitu koorumata jäänud tibu. Tunne oli jõuetu, sest ise ma selle ikalduse esile kutsusin. Postiivse poole pealt muidugi sain kogemuse, kuidas mugavalt ja kiiresti linnule ots peale teha, ilma et ta pikalt piinleks. Ma polnud varem päris üksi ühtki lindu tapnud.

Allolevaga sarnaste vaatepiltide juures tuli lihtsalt pisar silma – nõme on lasta areneda olevusel, kellele pole loodud tingimusi korralikult kooruda.

Ühe koorunud tibu puhul avanes ülaloleva pildiga sarnane vaatepilt paraku inkubaatoris. Lind ei olnud muna sisu enne koorumist endasse “imenud” ja tuli loomulikult ka kohe likvideerida. Üldiselt õnnestus iseseisvalt kooruda ainult ühel tibul – kõigil teistel pidin pärast mitmetunnist poolikut koorumist kaela välja aitama.

Kuidas edasi?

Valus kogemus tekitas tugeva soovi

• lugeda uuesti üle haudemunade piisava aurustumise tingimused
• muuta partide söödavahekordi, et saavutada õhemad, kuid piisavalt tugevad munakoored
• proovida optimaalse paksusega munakoorega paar uut pesakonda inkubeerida, sealjuures püüeldes korratavate ja dokumenteeritud tulemusteni.

Neil teemadel kirjutan eraldi positiivsema kõlaga postituse – etteruttavalt võin öelda, et kogemusest õppimine ja korrektuuride tegemine kandsid vilja.