Paaritumisvastane põll: osta või teha ise või kas üldse jännata?
Suvel tegime katse isetehtud paaritumisvastase põllega.
Väikses karjas võib tekkida vajadus hoida mõnd nooremat või vanemat jäära karjas koos uttedega ajal, mil viimastel algab innaaeg, aga paaritumist ei soovi või tahaks edasi lükata. Meil tekkis selline vajadus sel suvel seoses oma noorte jääradega, keda oleks tahtnud kasvatada u. poole aastaseks, et neid siis äkki müüa õnnestuks. Kuna poisid muutusid kolmekuuselt suht aktiivseks ja uttedel võib pärast jaanipäeva juba innaaeg alata, siis tekkis mõte katsetada põlle.
Kui Google’ist otsida “anti-mating apron for sheep”, siis tuleb esimeseks vastuseks USA pood nimega House of Bacchus Pet Supplies, kes pakub mitmes mõõdus ja värvis põllesid nii jääradele kui sikkudele. Ühtlasi on neil saidil ka pildimaterjali, mis näitab põllekandjat tegevuses:
Pildi allikas: The Bacchus Johnson Shield
Ühtegi mõistliku hinna ja postikuluga põlle ma ühestki netipoest ei leidnud. Näiteks seesama Bacchus saadab küll ebay.co.uk kaudu põllesid Eestisse, aga põlle hinnale, mis on 25 euro ringis, lisanduks pea 30 eurot postikulu (see on nii väikese kauba puhul suht ebatavaliselt suur summa, aga nii on). Arvestades, et pooleaastase ristandtalle eest saaks võib-olla 80 eurot, on selline kulutus mõttetu.
Ühel päeval jõudis mulle kohale, et Scandagrast ostetud lüpsja põll, mida me mehega kasutame loomade lihaks tegemisel, on suurepärane toormaterjal isetehtud jäärapõlle jaoks, kuna see on vetthülgavast vakstu moodi kangast ja tal on kaela ümber panemiseks klambriga rihm.
Siin on näha põlle pakend koos hinnaga. Selle raha eest olin ma valmis eksperimenteerima.
Kõige riskantsem aspekt asja juures tundus korraliku õmblusmasina ja väga tugeva niidi puudumine. Õmblused tegin käsitsi ja lootsin parimat. Põlle kandis kõigepealt meie esimene tall Tõnn, keda me 3-kuusena müüa üritasime, seejärel Punnsilm, keda samuti 3-4 kuusena müüa üritasime.
Müügikuulutuse peale Kuldses Börsis tuli täpselt üks kõne. Kuna Punnsilm poseeris ka kuulutusel põllega, siis helistaja küsis, et kust ma jäärale põlle sain! Tore muidugi infot jagada, aga jäärast me lahti ei saanud. Tõnni tegime lihaks ja Punnsilm koos kahe teise noore poisiga läks kastreerimisele – nüüd on lihaks tegemisega aega.
Häda oli muuhulgas selles, et põll ei tahtnud lamba seljas kuigi kaua vastu pidada. Kui alguses lagunesid u. nädalaga minu tehtud õmblused, siis paari nädalaga lagunesid ära ka kaelapaela tööstuslikud õmblused. Püüdsin neid nii niidi kui liimiga parandada, aga suht asjatult.
Siin on näha kaelapeala kinnituskoht enne lagunemist
… ja pärast lagunemist ja parandamist teiselt poolt.
Hügieeniga oli ka probleeme – kuigi vakstu hülgab vedelikke, siis korraliku kusehaisu võttis põll paari päevaga külge.
Huvitav küsimus on kokkuvõttes, et kas USA-s spetsiaalselt toodetud põllega oleks midagi läinud teisiti, kas see peab kauem vastu? Ja mis on põlle optimaalsed mõõtmed, et see liiga maadligi ei ulatuks, aga jäära suguelundid kriitilisel hetkel ära kataks?