Sel kevadsuvel saime ühe tüütu õppetunni seoses lammastele kõrvamärkide panekuga. Jutt on aastastest uttedest, kellele Euroopa liidus ametlikult kohustuslike suurte märkide (Datamars) panekut olime pikalt edasi lükanud. Et mitte sõprust rikkuda ja loomadele ebamugavust tekitada.

Lõpuks otsustasin maikuus kõrvamärgid siiski konsulendi abiga panna ja tegevuse käigus üldse õppida Datamarsi tange kasutama. Et oma tegevust keerukamaks teha, otsustasin seejuures mitte taaskasutada lammastele nende sünnitalus pandud väikeste numbrite auke, vaid teha kõrva keskele (ettenähtud kohta) uued.

Mai oli sel aastal meil väga kuum ja me panime kõrvamärgid pea 30-kraadises päevakuumuses. Tange, märke ega lammaste kõrvu eelnevalt ei desinfitseerinud, kuigi tangide pakendi peal ja kirjanduses desinfitseerimist tegelikult soovitatakse. Praktikas aga paistab, et paljud seda ei tee.

Datamarsi tangid, pildi allikas: farmshopaustralia.com

Selgus, et Datamarsi tangid on vähemasti naisterahva käe jaoks üsna tülikalt raske käiguga ja kipuvad lamba kõrva külge koos märgiga kinni jääma. Loom muidugi üritab rabeleda, kui ebamugavust tunneb, ja see ei tee asja paremaks.

Juuni keskel avastasin, et kõigil kolmel utel on mõlema kõrvamärgi ümbrused verised ja et kohal on ka kärbsed. Lammaste tegevust jälgides oli ilmne, et ega need haavad ei saa väga paraneda, kui lambad end pidevalt vastu aias leiduvad seinu, puid, kive jms sügavad. Ühtlasi sügavad nad end ka kohati sõnnikuste sõrgadega. Kõlab nagu suletud tsükkel, mis iseennast hullemaks ajab.

Kuna kogemust polnud, et kui halvaks need kõrvamärgi augud minna võivad, kutsusin loomaarsti. Selgus, et väga hull seis polegi, aga üks põletikuvastane süst sai igale utele tehtud ja haavadele pihustas arst Pederipra spreid, sinist värvi ja puha. Siin on lammas nimega B töötlemise järel:

Sinist spreid kasutasime u. nädala jagu. Tundus, et olukord paranes küll.

Kusagil kuu aega hiljem, juuli keskel hakkasin vaatama, et paaril lambal siiski pole üks või mõlemad kõrvad korda läinud, vaid on hakanud jälle veritsema. Ei tundunud mõistlik sinist spreid uuesti kasutusse võtta (tegu on antibiootikumiga nagu aru saan), seega hankisin tõrva sisaldavat n-ö haavakilet (Kruuse tar plaster), mis peaks haava katma ja ka kärbseid eemal hoidma, ja mida müüakse käsimüügis näiteks veterinaarapteekides.

Paraku, oh häda, ei püsi ju ükski ravimi ega muu leevendusvahendi kiht kõrva peal, kui seda pidevalt sügada! Praeguseks hetkeks (augusti algus) oleme loobunud kõrvade pidevast töötlemisest ja lammaste kiusamisest sellega seoses, jälgime lihtsalt ja loodame, et kui suvi läbi saab ja kärbsed lahkuvad, läheb olukord paremaks. Kolmest lambast kahel on hetkel ühe kõrva seisund halb.

Siin on ülal kujutatud B vasak kõrv augusti alguses. Augu ümbrus läheb pidevalt uuesti katki ja kõrvamärk on tõrvasprei ning vere segune.

Siin on pildid K kõrvadest augusti alguse seisuga – vasak kõrv on jälle paranenud, parem aga “ei idane ega mädane”.

Kokkuvõtteks: ei maksa kuuma ilmaga ja üldse suvel lammastele kõrvamärke panna, kui see majanduslikel vms põhjustel vältimatu pole! Kõrvamärkide olemasolu ei kontrolli väikepidajal praktikas suht keegi ja pole vahet, kas need panna mõned kuud varem või hiljem! Minule on see kõrvamärkide saaga igatahes õpetanud, et loomade heaolu on tähtsam kui ametlike nõuete sõna-sõnalt täitmine, arvestamata konteksti ja ilmaolusid.

Tagantjärgi märkan muidugi ka kirjanduses samateemalisi hoiatusi. Näiteks KNOWSHEEP projekti raames kirjutatud Annika Michelsoni raamatus “Ute! Ute! Utee!” on öeldud: “Kõrvamärgid tekitavad loomaomanikele lõputult probleeme. Kõige lihtsam on kõrvamärki kinnitada, kui panete lamba taguotsale istuma. Nii ei saa ta märgi kinnitamisel tuntava valu tõttu äkilisi liigutusi teha. Valu on väga individuaalne: mõni lammas ei tee väljagi, teine aga kipub hirmust üles hüppama. See toiming tuleb teha kiiresti, et vältida õnnetusi. Enne märgi kinnitamist tuleb märgistuskoht desinfitseerida. Ärge kinnitage kõrvamärke, kui ilm on väga soe, kui on palju putukaid või kui tall on veel väike. Seaduse järgi tuleb kõrvamärk kinnitada enne, kui tall saab kuuekuuseks.”