Kuni mul selle aasta inkubeerimiskatsete tehnilist võrdlust veel pakkuda pole, jagaks lugejatega üht tähelepanekut.

Olen oma nelja inkubeerimisega (kaks eelmisel aastal ja kaks sel aastal siiamaani) märganud huvitavat seost koorumise kerguse ja parditibude käitumise vahel.

Eelmisel aastal läks esimese seltskonnaga väga hästi (10 parti koorus kergelt ja ilma kõrvalise abita). Need linnud osutusid väga erksateks, tegusateks, uudishimulikeks ja suhteliselt sõbralikeks. Teisel inkubeerimisel kasutasin liiga kõva koorega mune, neid olid aurustumisraskused ja selle tõttu ka koorumisraskused. Mitut tibu tuli munast välja aidata ja päris mitu muna ei koorunud. Need tibud, kes ellu jäid, kippusid kergelt paanikasse sattuma, olid samas palju passiivsemad kui esimene seltskond, ja kasvades hakkasid nad üha rohkem eelistama lamamist. Kõik 7 parti, kes üles kasvasid, olid isased. Paar tükki olid kenad ja ühe neist müüsin isegi maha, aga enamik neist jõudsid meie söögilauale.

Oma eelmises postituses kirjutasin selleaastasest esimesest inkubeerimisest, mis läks veel hullemini aia taha kui eelmise aasta teine katse. Mis ma aga märkan nende tibude juures, kes on praegu elus, on et jällegi on nad passiivsed, satuvad paanikasse, samuti on neil jala- ja rühiprobleemid. Õnneks on ainus emane neist 5-st väga kena lind.

Nüüd aga, selle aasta teise inkubeerimisega läks päris hästi!

Siin videos näeme üht täiusliku koorumisprotsessi osa – parditibu on munasse piisavalt suure ava toksinud, et mugavalt välja saada.

Pärast ikaldust nimelt arvutasin lindude söödaprotsendid ringi ja ootasin, et munakoored õhemaks muutuks (munade söömise tore kõrvalefekt on, et saad munakoore paksust testida). Valisin suhteliselt võrdse massiga munad (70 grammi ringis) ja jälgisin, kuidas mass inkubeerimise vältel vähenes – täiesti ootuspäraselt seekord. Samuti kasvas enamike munade õhukott nii nagu raamatus kirjas.

Ja palun väga! 9-st viljakast munast arenesid 7 tükki ootuspäraselt ning kõik need munad koorusid ka kiiresti ja ilma igasuguse kõrvalise abita. Ülejäänud ei koorunud – imelik ebakõla ootuspärase kaalukaotuse ja väikese õhukoti vahel. Parditibud aga meenutavad mulle mu esimest pesakonda – jällegi on nad erksad, tegusad, uudishimulikud ja suhteliselt sõbralikud. Tundub nagu liiga pikalt kestev koorumine mõjutaks lisaks partide rühile nende tervise juures ka palju muid faktoreid.

Siin on osa koorunud tibusid oma esimesel hommikul.

Hello, world! (meelega tõlkimata, tervitan programmeerijaid)

Hästikoorunud parditibu on õnnelik parditibu!